Töölauapuu tuvastamine nõuab esmalt sisendpildi eeltöötlust, et vähendada valgustuse, tausta ja pildimüra mõju tuvastamistulemustele. Kuna töölauapuudel on tavaliselt suhteliselt selged värvi- ja kontuuriomadused, saab saadud pildi suurust eelnevalt muuta ja müra eemaldada ning seejärel valida analüüsiks sobiva värviruumi tegeliku stseeni põhjal. Eeltöötlus võib esile tuua erinevused töölauapuu ja ümbritseva töölaua, seinte ja muude taustaelementide vahel, pakkudes selgemat alust järgnevaks sihtpiirkonna eraldamiseks.
Pärast pildi eeltöötlust tuleb töölauapuud sisaldav ala tuvastada ja tuvastada. Tuvastamise ajal saab värvielemente, kujundeid ja sihtmärgi ruumilist asukohta kombineerida, et filtreerida alasid, mille puhul kahtlustatakse, et need sisaldavad töölauapuid. Kui kasutatakse objektituvastusalgoritmi, saab sihtmärgi asukoha- ja kategooriateavet otse hankida läbi koolitatud tuvastusmudeli ning pildil oleva töölauapuu konkreetse ulatuse saab määrata piiravate kastide abil. Valepositiivsete või valenegatiivsete väärtuste korral tuvastamise ajal saab edasiseks töötlemiseks kasutada selliseid meetodeid nagu usalduslävi ja mittemaksimaalne mahasurumine, et parandada tuvastamistulemuste täpsust ja stabiilsust.
Lõpuks tuleb tuvastamistulemusi analüüsida ja väljastada ning tuvastamise efekti tuleks hinnata vastavalt tegelikele rakendusnõuetele. Algoritmi toimivust saab tavaliselt hinnata selliste mõõdikute abil nagu täpsus, tagasikutsumine ja valepositiivsuse määr, jälgides samal ajal ka selle tuvastamist erinevates valgustus-, oklusiooni- ja taustatingimustes. Kui tuvastamistulemused näitavad probleeme sihtmärgi ebatäpse lokaliseerimise või ebastabiilse tuvastamisega, on vaja kujutise eeltöötlusmeetodeid, mudeli parameetreid või koolitusandmeid täiendavalt kohandada. Tuvastamisprotsessi pideva optimeerimisega saab parandada töölauapuu tuvastamise usaldusväärsust, võimaldades sellel kohaneda keerukamate reaalmaailma kasutuskeskkondadega.